VARJUPAIGAST KROONUKOOLIKS

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Tähetorni ja Vääna tänavast umbes kilomeetri jagu läänepool asub Hallikivi raba. Sinna rajas Glehn veevõtukoha, sauna ja kummalisel kombel ka esimese Nõmme haridus- ja kasvatusasutuse. Selle tarbeks ehitas ta rappa 1897. aastal oma kulu ja kirjadega palkidest maja, kus mõned aastad tegutses Eestimaa põllu- ja käsitööliste alaealiste kurjategijate varjupaik. Uue kooli õpilasteks olid 10 – 18 aastased noormehed.

Nende koolipäevad kestsid 10 tundi, millest 6 kulus kehaliseks tööks ja 4 õppimiseks. Mõned aastad peale selle asutuse avamist koliti see kauguse ja ebasobiva asukoha tõttu hoopis Tallinnasse Magasini tänavale. Üheks kolimise põhjuseks võis olla kooli asukoht soisel metsalal, kuhu alaealistel kurjategijatel oli kerge putku panna. Neid otsima läinutel oli poisse raske üles leida, samuti jätsid soiste alade teeolud alati soovida.

Peale koloonia sulgemist otsustas Glehn tühjaks jäänud majas hakata pakkuma tasuta haridust oma tööliste lastele. Mujalt - Kadaka külast ja Pääskülast kooli tulnud poisid-tüdrukud maksid aastas neli rubla õppemaksu. See oli Nikolai von Glehni poolt kooliõpetajale makstud palga lisa. Tegu oli erakooliga, mis töötas 2-aastase algkooli programmi järgi. Koolis töötanud õpetajatest oli vast tuntuim Albert Valdes, kellest hiljem sai Tartu Ülikooli anatoomiaprofessor.

Peatselt leiti, et kooli paiknemine “tühjas metsas”, kaugel elamutest pole haridusasutusele siiski sobiv asukoht ning see toodi üle Nõmme keskusesse Männi ja Raudtee tänava nurgale.

Vastuolude tõttu koolmeistri ja Glehni vahel suleti kool 1908. a kevadel, kuid avati sama aasta sügisel juba kroonu algkoolina. Järgneval aastal töötas kool täielikult lastevanemate ülalpidamisel. Ja juba 1912. aastal kolis see nii-nimetatud kõrgem kroonu algkool endisesse Glehni vorstivabrikusse, kus täna asub Nõmme muusikakool.

Foto: Nõmme Muuseum