UUE GLEHNI TULEMINE

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Glehn nägi oma unistustes siit Mustamäe veerult sadamat ja laevu merelt Nõmme poole purjetamas. Kuid kahjuks ei elanud Glehn 200 aastaseks, nagu ta lubas, et kõik need lennukad ideed tõeks saaksid. Vaid mõne aasta jooksul peale Glehnide Eestist lahkumist tema elutöö hävis ja loss lagunes...

Kümmekond aastat peale Glehni lahkumist hakkas Johan Must, ellu viima suurt projekti - ta soovis ehitada Mustamäe nõlva alla supelasutuse, mis kasutaks Mustamäe looduslike allikate vett. Glehniliku lennukusega plaanis ta köisraudtee ja bobi-raja ehitamist. Rahva hulgas hakati, seda ettevõtlikku ja suurte ideedega meest nimetama vana Glehni mantlipärijaks ehk uueks Glehniks. Ka tema plaanide tegelik teostumine võttis aega, kuid nõmmekate rõõmuks avatigi 1930ndate aastate lõpus Mustamäe nõlva all selle aja kohta väga eesrindlik supelasutus, mille juurde kuulusid basseinid, kohvikuhoone, 10-meetrine hüppetorn ning luigetiik.

Supelasutus paistis silma teravmeelsete tehniliste lahendustega. Vajaliku temperatuuri saamiseks läbis Rõõmuallika vesi neli eelsoojendusbasseini, kusjuures vee pehmendamiseks ja hapnikusisalduse tõstmiseks oli rajatud kunstlikud kosed. Puhtuse tagamiseks tõsteti veepind igal õhtul 10 cm võrra, hommikul juhiti aga liigne vesi koos pealekerkinud sodiga ära.

1930ndate aastate lõpus avaldas supelasutuse omanik Johan Must soovi, et Nõmme linnavalitsus annaks varemetes Glehni lossi talle taastamiseks. Uue Glehni plaan oli lagunenud ja varemetes Kõrgepea loss oma kuludega taastada, et seal restoran ning kohvik avada. Kuid kümnendi lõpus alguse saanud pöördelised sündmused ei lasknud kahjuks piirkonnale kasulikul projektil realiseeruda. Loss jäi veel mitmeteks pikkadeks aastakümneteks peremeheta.

Foto: Nõmme Muuseum