SURNUTE SAAR – GLEHNIDE PEREKONNA RAHULA

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Perekonna rahula loomiseks eraldas Nikolai von Glehn Mustamäe mäejalami soisest alast kraavide abil saared ja rajas tiigid. Nii kujunes siia romantiline saartest ja kanalitest koosnev maastik, mille Glehn “surnute saareks” ristis. Saartele istutas ta mitmesuguseid puid - haabu, kaski ja kuuski. Nende kohin, haavalehtede värelemine ja voolava vee vulin süvendasid harrast meeleolu. Pargilikku meeleolu lisasid üle kraavide kaarduvad raudkivist sillad ja samast materjalist valmistatud rahulasse juhatav väravakaar.

Suurepärane oma lihtsuses oli Glehni abikaasa. Caroline Henriette Marie kalm. See kujutas endast vaid suurtest kividest koosnevat kuhja, mille tippu oli asetatud tagasihoidlik valgest marmorist rist. Hiljem sai prouale seltsiks maetud veel tema kaks lapselast – Glehnide poja Manfredi kaks imikuna surnud last, Barbara Maria ja Ulrich.

Nõukogude ajal Glehnide rahula laastati – kaduma läks ka Caroline Henriette Marie valge marmorist rist. Eesti Vabariigi algusaastatel paigaldati kadunud risti asemele uus puust rist. Alles 2008. aastal avati Nõmme Koduloohuviliste Koja initsiatiivil ja annetuste toel uus valgest Itaalia Bianco Lasa marmorist rist. Tseremoonia taustaks kõlas selleks puhuks loodud koorilaul „Seie saagu linn“, mille sõnad kirjutas Nõmme Koduloohuviliste Koja liige Marko Kadarik ning viisi helilooja Tõnis Kõrvits.

Ka Nikolai von Glehn soovis saada maetud “Surnute saarele”, kuid see unistus ei täitunud. 1920ndate aastate alguses rändas ta oma perega Saksamaalt Brasiiliasse, kus ta peatselt suri. Tema põrm maeti Ouro Fino surnuaiale, kuid tänaseni pole päris selge, kus tema hauaplats asub. Brasiilia kombe kohaselt maetakse kümne aasta möödudes hauaplatsile uus surnu, kuid enne seda eemaldatakse lähedaste nõusolekul eelmise lahkunu säilmed. Glehnidelt taolist luba polevat küsitud. Nõmme Heakorra Seltsil oli suurejooneline plaan Nõmme linna asutaja säilmed Eestisse tuua ja need Surnute Saarele sängitada, aga ilmselt jääb see plaan segaduse tõttu Nikolai von Glehni säilmete täpse asukoha tõttu siiski teostamata.

Foto: Nõmme Muuseum