RÕÕMUALLIKAS JA LUSTIMETS MUSTAMÄE NÕLVA ALL

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Mustamäe nõlva jalamil asub allika-ala, mille vesi pärineb Nõmme liivikutest. Kevadel avaneb siin kuni 24 allikat, millest suvel tegutseb umbes 12. Siit alguse saanud ojakesed suubuvad valdavalt Mustamäe basseinidesse. Tuntum ja suurim neist on Rõõmuallikas, mille voolu saab aastaringselt kogu nõlvaku ulatuses jälgida. Allikas saab alguse astangualusest sopist, mis asub suusahüpperaja kõrval. Sealt paljandub ka liivaalune kruusakiht, millest allikavesi pärineb. Arvatakse, et oma nime on Rõõmuallikas saanud baptistide koguduselt, kes siin Nikolai von Glehni poja, Manfredi osalusel vette kastmise riitusi läbi viis. Teatakse rääkida, et veel Glehni lossi ehitamise algusaegadel olevat pargi allikate vett kasutatud joogiks.

Ajalooliselt olid allikad Iisaku oja lätteks, mis umbes 200 aastat tagasi, läbisid praegust Vana –Mustamäe suvilate piirkonda ja suubusid Harku järve. 20. sajandi algul rajas Nikolai von Glehn Iisaku lätete kohale tiigid, ühendas need kanalitega ning kujundas nendega ka perekonna matmispaiga.

Tänu allikatele kasvab siinsamas Mustamäe nõlvaku all Tallinnas täiesti erakordne puistu – lodumets - kus valdav puuliik on sanglepp ning mõnel määral kasvab ka soo- ja arukaske, saart ja kuuske. Ühe võimalusena on arvatud, et just sangleppade sinakas-mustava varjundi tõttu hakati mäe ümbruse piirkonda kunagi ka Sinimägedeks kutsuma. Ka sellele soostuvale metsaalale Rõõmuallika ümbruses on kohalikud baptisti koguduse liikmed andnud nime ja hakanud seda kutsuma Lustimetsaks.

Foto: HMK_F 4372