LOSS NÄITAB ESIMESI LAGUNEMISMÄRKE

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Eesti Vabadussõja puhkedes otsustas Nikolai von Glehni poeg Manfred kolida Lõuna-Saksamaale, eelistatavalt Baierimaale, kus on meeldivam kliima kui Eestis. Põhja-Baieris leidis ta ilusas orus ühe maakoha. See oli ümbritsetud mägedega, mis omakorda metsadega. Maja oli hiiglaslik, see oli kunagi ammustel aegadel olnud klooster, lisaks puuviljaaed sadade erinevate viljapuudega: õunad, pirnid, ploomid, virsikud ja muud. Kahtlemata oli see elamiseks imeline koht. Manfred ostis selle ära ja nende pere sõitis Baierisse. Tallinnasse jäid viimasena veel tema vanim poeg, Peter oma emaga, kes jäid veel Kõrgepea lossi suurt kolimist ette valmistama. Viimasel õhtul Kõrgepea lossis tundus see maja nii päratu suur – söögisaali pimeduses võbeles õrna valguse petrooleumlamp. Järsku kuulsid Peter ja ta ema põrgulikku kolinat. Kui nad olid ehmatusest toibunud, läksid nad vaatama, mis oli juhtunud. Ülemise korruse tualettruum oli sisse langenud, jättes saali lakke suure augu. Puit oli mädanenud. See oli esimene märk kogu maja aeglasest lagunemisprotsessist. Kohalviibijaile tundus see halva endena, ja seda see tõepoolest oli.

Foto: Tallinna Tehnikaülikooli muuseum / TTÜM F5434