KUIDAS TPI POISID LOSSI ÜLESEHITASID

Mustamäe veerul seisab üks loss, varemeteks lagunenud, hall paekiviehitis, mitte just vana, aga ta katkistest aknaaukudest ja ukseavadest, kust tuul sisse vingub, on tunda mingit rüütlite hõngu. Kord oli siin elu – rõkkav elu – ülesehitav töö, nüüd ainult kurvad kivihunnikud ja varemed, sest varemeid ei sisalda endas kunagi midagi rõõmsat, õnnelikku, vaid ainult kaduvat ja kurva, mis kandub üle ka inimese hingele. Nii kirjutas 1939. aastal Nõmme lehes OSNAP ehk Voldemar Panso.

Umbes kolmkümmend aastat hiljem anti Nikolai von Glehni arhitektuuripärandile uus võimalus ja seda just Glehni lossi rekonstrueerimise näol. Lossivare köitis 1960ndatel aastate alguses TPI akadeemilise meeskoori tähelepanu, sest nad arvasid, et peatselt Mustamäel valmivale ülikoolikampusele oleks vaja ka klubihoonet, mis mahutaks kooli taidlejaid. Selleks ajaks oli ajahammas juba põhjalikult oma tööd teinud ja Glehni lossist oli alles vaid vare – selle paemüürid olid osaliselt varisenud ning trepid ja müüride raidkivid ümbruskonna või kaugematesse eraaedadesse laiali veetud.

1965. aastal tegi TPI akadeemiline meeskoor ühise retke Glehni lossi varemetele ja sellest sai alguse rohkem kui üksteist aastat väldanud ühine ettevõtmine. Alguses plaaniti lossi korrastamisega hakkama saada vaid paari aastaga, kuid see soov oli ennatlik - tegijail puudusid lossijoonised. Nii tuli esiteks alustada varemete mõõdistustöödega. Alates samast aastast kuulub Glehni loss koos pargiga tehnika ülikooli valdusse.

Avalikule ehitusprojekti konkursile laekus neli tööd, millest kaks osutusid sobivaks. Projektide autorid, Arpad Andreller ja Jüri Jaama said võimaluse koostööks. Pärast mitut pingelist projekteerimisaastat valmisid lossi uus arhitektuurne lahendus, rekonstrueerimise eelarve ja tööjoonised.

1970. aastal alustatud ehitustööd kestsid kokku kuus aastat. Nende suurkoordinaatoriks oli tänane Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Ülo Tärno. Peale TPI ehitusteaduskonna õppejõudude osalesid töödel ka mitmed nimekad meistrid ja restauraatorid aga ka kõrgkooli taidluskollektiivid, üliõpilased ja ümbruskonna vabatahtlikud.

Aastaid varemeis seisnud lossi müürid laoti üles ikka kivi-kivi haaval ülespoole. Ehitustööde käigus peeti hoolega silmas lossi ümbritsevat haljastust, et see tööde käigus viga ei saaks. Hoone siseruumide kaunistamiseks kaasati TPI kunstnik, metallikunstnik Maire Morgen-Hääl, kelle kavandite järgi valmisid sepistest lühtrid, rõdu- ja aknapiirded, trepikäsipuud ja uksed.

1977. aasta märtsis oli loss taas rõõmsat saginat täis. Tolleaegne TPI rektor Boris Tamm kuulutas lossi taasavatuks. Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor oli taaselustanud Nõmme ajaloo seisukohast väga olulise maamärgi ning saanud endale ka ruumika klubihoone.

Tänaseni Tallinna Tehnikaülikooli valduses olevas Glehni lossis korraldatakse erinevaid üritusi: sünnipäevasid, pulmi ja peiesid, kontserte ja konverentse, seminare ja ka erinevate ülikooli allüksuste tähtpäevi. Oma traditsiooniliste õhtutega täidavad lossi ka Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor ja teised üliõpilaseesindused.

Foto: TTÜM F 2736:3