KUIDAS KÕRGEPEA 1905. AASTA REVOLUTSIOONI RÜÜSTAMISEST PÄÄSES

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Üks esimesi mälestusi, mis Nikolai von Glehni pojapojal Peteril Kõrgepea lossiga meenub pärineb 1905. aasta revolutsiooni ajast.

Revolutsionääride banded käisid mööda maad ringi, rüüstasid ja põletasid. Ühel detsembriõhtul, kui kõik oli paksu lume all ja väljas kõva pakane, olid isa ja vanaisa läinud jalgsi linna uudiseid kuulama, raudteel oli streik. Vahemaa võis olla umbes 10 kilomeetrit. Ema, Mutter, istus söögisaali suure laua taga ja kudus ning meie kolmekesi – seitsmene Dori, viiene mina ja neljane Karin – mängisime, lõigates paberist nukke välja. Umbes kella kaheksa ajal kuulsime järsku kõva müdinat ja klaasiklirinat ning põrandale prantsatas üle kolme kilone kivi. See veeres magamistoast mööda, Mutteri tooli alt läbi ja jäi pidama laua alla. Siis kuulsime akna ees valjuhäälset rääkimist, mingi kamp vaidles meie, perekonnale väga ustava, öövahiga. Too veenis mehi, et majas on ainult naised-lapsed, ja tal õnnestuski lõpuks mehed minema ajada. Me värisesime hirmust, kuid Mutter paistis endiselt rahulik. Mõne tunni pärast saabusid isa ja vanaisa ja isa naelutas katkise akna ette vaiba, et sealt külma ei tuleks.

Foto: Nõmme Muuseum