KORRALEKUTSUVAD LUULETUSED PARGIKIVIDEL

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Kui park oli korda seatud, avas Nikolai von Glehn selle külastajatele ja lubas kõigile oma mõisaga lahkelt tutvuda. Park kujunes õige pea populaarseks sihtkohaks. Peagi oli nii, et sajad ja sajad inimesed astusid Nõmme jaamas rongist maha ja suunasid sammud Kõrgepea mõisa poole.

Aga lahkust ei osata tihti hinnata ja nii kasutasid mõned üleannetud pargi külastajad paruni head tahet kurjasti ära. Näiteks kippusid nad pargist oksi murdma, aiast ja palmimajast kalleid lilli kaasa noppima.

Glehn püüdis lillede röövimisele viisakalt lõpu teha. Selleks võttis ta appi kentsaka abinõu. Nimelt maalis ta külastajate korrale kutsumiseks pargiteede serva asetatud kividele eestikeelseid meeldetuletusi. Kividel oli selle tarbeks üks külg siledaks lihvitud. Siledale pinnale maalis parun kollase õlivärviga ruudu, millele kirjutas siniste või roheliste tähtedega isamaalisi salme või sootuks looduskaitse teemalisi manitsussõnu.

Kiri ühel kivil õpetas „Vaata, teed on siin ja seal. Ära talla rohu peal“, teisel aga „Kes murdis siin oksa? Mine tea. Oli see koer või tainapea“. Muudelt kividelt võis lugeda „Hoov ja hoone on nüüd minu, känd ja käbi olgu sinu“ või siis hoopis „Nopi lilli või ka muud, aga ära murra puud“.

Kui oli tarvis kirjutada üks pikem salm, siis oli Glehn mitu kivi tsemendiga kokku sobitanud, et kirjutada alusele, näiteks: „Haritud mehed, olge head, kaitske isamaad! Et üks harimata Miku, isamaa ilu ei riku“.

Ulakatele sellised luulelised hoiatused siiski ei mõjunud. Seetõttu palkas Glehn nende ohjeldamiseks kolm valvurit – igale mõisaväravale ühe. Neile pidi külastaja maksma 3 kopikat, mis valvurid endale töörahaks said.

Parema helikvaliteediga juttu saad kuulata siit

Foto: Nõmme Muuseum