KÕRGEPEA MÕISA PARGI RAJAMINE

Pärast lossi valmimist alustas Nikolai von Glehn selle juurde pargi rajamist. Töövaeva Glehn ei peljanud. Taastegi ta kõik plaanid ise ning rügas nende elluviimiseks hommikust õhtuni,kõigis töödes pani ta ise käed külge, et muuta pargiala hubaseks suvituspiirkonnaks.

Park oli väga suur, hõlmates kahte kontrastsete looduslike tingimustega ala. Pargi lõunapoolse osa moodustas looduslik männik ja põhjapoolse osa Mustamäe astangualune allikaline tasandik.

Täna on Kõrgepea mõisa park muidugi tundmatuseni muutunud, kuna Mustamäe astangu alusesse piirkonda on ehitatud elamurajoon.

Vahetult lossi ette jääv pargiosa oli liigendatud looklevate teede süsteemiga. Kehva liivase pinnase täitmiseks vedas Glehn parki mulda,istutas mitut liiki puid ja dekoratiivpõõsaid. Viimaseid oli eriti rikkalikult peahoone seinte ääres ja koopana mõjuva groti kohal lossi sissekäigu ees. Lossi ümbruses ja pargis leidus palju raudkive, mida Nikolai von Glehn oma ehitustel ja pargi kujundamisel kasutas.

Lossi lähistele rajas Glehen erinevatel andmetel vähemalt kolm õunaaeda. Üks neist asetses Glehnide esimese elumaja, Šveitsi maja ümbruses ja seda ümbritsenud müüriosa on veel tänaseni säilinud. Üks suurem puuvilja - ja juurviljaaed asus Mustamäe nõlva all pargivahi torniga majakese juures.

Kõik puud istutas Nikolai von Glehn oma aedadesse ise – kaevas augud, tassis lossi lautade juurest kaelkookudega sõnnikut ja virtsa peale ning viljapuud kasvasid. Kuna loomi oli Kõrgepea mõisas vähe, aga puid aedades kole palju, tuli väetisest tihti puudu. Hiljem, kui lossi ümber oli tekkinud alalisi elanikke, tegi mõisahärra nendega aegsasti lepingu, et need annaks talle eluaeg oma sõnnikut. Vastutasuks lubas ta igale sõnniku andjale kuuri ehitada. Nii see sündiski.

Paul Rahno on kirjutanud, et ühe loomalauda ja sellega koos ka õunapuuaia rajas Glehn hiljem ka Tallinna Tähetorni lähedusse pargialale.Samamoodi täitis ta pargiala mullaga, istutas õunapuud. Kuid veid hiljem mõtles ta miskipärast ümber, lammutas lauda, likvideeris õunaaia ja vedas mulla minema. Ju oli siis uue ja tähtsama projekti jaoks kive ja mulda mujal rohkem tarvis.

Foto: Nõmme Muuseum