KÕRGEPEA MÕIS KARJAMÕISANA

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

19. sajandi lõpus ja sajandi vahetusel hakkas Nõmme piirkonnas kujunema kaks keskust: üks Kõrgepea mõisa ja teine raudteejaama ümbrusesse. Mõlema keskuse arendamise ja planeerimisega oli Nikolai von Glehn tihedalt seotud.

Lossi lähedusse rajas ta erinevaid majapidamishooneid ja tööliselamuid, sest Kõrgepea mõisast taheti kujundada eelkõige karjamõisa. Mõisa alad aga asusid enamasti Nõmme liivikutel, mis karjapidamiseks väga hästi ei sobinud. Vajaliku rohumaa sai Nikolai von Glehn vahetuskaubana lähedal asuvalt Harku mõisalt. Kõrgepea mõisa üheks põhiliseks tuluallikaks olid piimakari, mille eest vastutas koos karjatüdrukutega Glehni abikaasa Caroline Henriette Marie von Glehn. Teiseks oluliseks sissetulekuallikaks olid puuviljad ja marjad.

Kui Lossi poolt mööda Vana-Mustamäe tänavat Nõmme keskuse suunas kõndida, jääb teele üks Kõrgepea mõisa abihoone. See ulatub ühe nurgaga käänulisele teele välja. Tegemist on Kõrgepea mõisa tallihoonega. Täna on selle ilme aga tundmatuseni muutunud, kuna seda katab hiljem lisatud silikaattellistest laotud vooder. Ühel haruldasel ajaloolisel ülesvõttel on aga näha kõrgel soklil seisvat verandaga puithoonet, mille külge kinnitub madalam kivist kõrvalhoone. Seda madalat osa kasutati ilmselt mõisa tallina.

Räägitakse, et koduloomadel olnud Glehni juures hea põli. Hobuseid ei koormanud ta kunagi üleliia. Kui nad haigeks või vanaks jäid, lasi Glehn nad maha, et loomi pikale venivast piinast säästa. Loomi, mis juba talle kuulusid, ei müünud ta kunagi edasi, kuna kartis, et uus omanik võis nendega hoolimatult ümber käia.

Foto: Nõmme Muuseum