KITSA MEHE VÄRAVAST VIIS TEE GLEHNI KUNTORISSE

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Glehni lossi kõrval asub omapärane graniitkividest ehitatud ava - mida rahvasuus kutsuti Kitsa Mehe Väravaks. Läbinud väravaga võlvialuse, jõudis lossikülastaja üsna kitsale mõne ruutsülla laiusele platsikesele mäeveerul.

Siit nägi ta lossi külge liibuvat madalamat tiibehitus, mis varem oli nähtavasti kasutusel kuuride ja keldritena. Vasakul asus puude, põõsaste ja sõnajalatihnikuga nõlv. Glehni eluajal oleks lossikülastaja siit platvormilt paremale minnes näinud lossi tagaseinas ühte ust, kust sisse astudes jõudnuks külaline väga kõrgesse ning üsna kitsasse eeskotta.

Eestkoja valgeks krohvitud seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Värvikirevusele lisandus keelte rohkus – seal oli läbisegi ladina, kreeka, prantsuse, vene ja saksa keelt. Teise hulgas leidus ka eestikeelne salm, mille Glehn oli nähtavasti luuletanud maarahvast külastajale meeldetuletuseks: „See on üks harimata mees, kis sülitab siin koja sees“.

Eestkojast edasi viis kolm ust. Üks jää- ja veinikeldrisse, kus asus karsklasest majaperemehe haruldane veinikollektsioon. Teine uks avanes arvatavalt pesukööki ja kolmandast pääses edasi parun von Glehni kuntorisse nagu ta oma vastuvõturuumi suvatses kutsuda.

Suurema osa oma lossist viibimise ajast veetiski ta just siin. Tegemist oli ühe kõrge ruumiga, mis oli madala puuvõre abil kaheks jaotatud. Selle kaugem osa olid eespoolsest peaaegu korruse võrra kõrgemal ja sinna pääsemiseks tuli kasutada treppi. Seal üleval võttis ta külalisi vastu – ikka nii, et peremees oli kõrgemal ja võõras madalamal. Kõrgel poodiumil asus ka paruni töötuba ja nurk, kus seisis laud ning seina külge kinnitatud pingid. See oli midagi baari-laadset.

Glehni töötoa osa valgustasid kaks kitsast ja kõrget akent, kust paistis põõsastega kaetud mäenõlv ja tükike taevast. Ruumi kõik seinad olid ühtlaselt kriidiga valgendatud. Ka kuntori seintel oli näha hajali paisatult hulk mitmevärvilisi kirjade gruppe, mis sarnanesid ooteruumis nähtutega. Siin olid need kõik aga võõrkeelsed.

Ruumi alumises osas oli seina ääres umbes sülla laiuselt kivipõrand. Kaugemale jääval alal oli laudpõrand, mis oli kivipõrandast kõrgemal ja seal asus Glehni magamistuba. Puupõrandaga kõrgendusel asetsesid diivan ja paar kappi, toa keskel rippusid laes võimlemisrõngad. Sellesse alasse jäi ka kamin, mille taga seisis majaperemehe puutöölaud, kus ta vabadel hetkedel puust kujusid meisterdas.

Foto: Nõmme Muuseum