KES OLI ALEXANDER NIKOLAI VON GLEHN?

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Ilmselt pole palju linnu, mis saavad pidada oma rajajaks ühte konkreetset inimest. Kes oli küll see mees, kes tahtis rajada Nõmmele linna?

Alexander Nikolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 aastal Jälgimäe mõisas. 180 aastat tagasi sündinud mehe esiisaks oli Hollandist pärit kaupmees, kes 17. sajandil Lübeckist Tallinnasse ümber asus. Järgnenud paarisaja aasta vältel pidasid Glehni perekonna mehed Tallinnas kaupmehe ja raehärra ametit, nad said varakaks ja edukaks. Ja nagu rikastel kaupmeestel kord kombeks, ostsid Glehnid kelleltki vaesunud aadlimehelt mõisa ja hakkasid harrastama aristokraatlikke eluviise.

Noort Nikolaid kasvatas peamiselt tema vara leseks jäänud ema, Marie Caroline Auguste, kes pärines kuulsast Burchardt von Bellavary suguvõsast. See tuntud Tallinna apteekrite suguvõsa pidas 10 põlvkonna vältel Tallinna Raeapteeki. Üks Burchardtidest asutas esimese Tallinna eramuuseumi, Mon Faible - mis tähendab prantsuse keeles “minu nõrkus”. Mitmed nendest „nõrkustest“ kuuluvad täna Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse.

Tänapäeva mõistes oli Nikolai von Glehn visionäär ja vabakunstnik, kuid sellele lisaks oli ta veel ka tööstur, kinnisvaraarendaja, heldekäeline metseen, arhitekt ja aednik. Glehni suureks teeneks on Nõmme linnalise asula loomisel suvilakruntide väljajagamine temale kuuluval maal mitme aastakümne jooksul. See andis tõuke, et siin võiks hakata kujunema oma püsielanikkond. Et pakkuda kohalikele Nõmmel tooda hakkas Glehn siin 1902. aastal mitut tööstusharu arendama. Siia rajast ta köie-, mööbli-, liimi-, seebi- ja vorstivabriku ning kolm valukoda.

Glehni eestvõtmisel loodi siia omamoodi kohalik valitsusorgan, Nõmme Heakorra Selts ning suure tuleohu tõrjumiseks Nõmme Vabatahtliku Tuletõrje Selts. Viimase algatusel püstitati siia peagi päris oma pritsimaja.

Nikolai von Glehni eluajal sai Nõmmest küll ametlik suvitus- ja puhkusepaik, kuid mitte veel päris linn. Nõmme ametlikuks suvituspaigaks kuulutamise seadus võeti vastu Venemaa riiginõukogus tsaar Nikolai II nõusolekul 14. märtsil 1914. Nõmmele omistati linnaõigused aga kaksteist aastat hiljem, seda aga parun oma silmaga enam ei näinud.

I maailmasõja hakul enamlaste sissetungiga Eestisse põgenes Nikolai von Glehn poja perega Saksamaale. Lahkudes usaldas ta perele kuulunud Nõmme valduste haldamise oma advokaadile. See oli aga halb mõte, sest hoolimata kokkulepetest rüüstati loss koos selle ümbrusega Eesti Vabariigi algusaastatel lühikese aja jooksul täielikult.

Peale Vabariigi sündi naasis Nikolai poeg Manfred veel korraks Nõmmele, kuid näinud, kui vähe tema isa elutööst on veel alles, lahkus ta Eestist jäädavalt. Saksamaalt viis Glehnide tee edasi Brasiiliasse, kust loodeti leida tõotatud maa. Too reis jäi aga nii vanale Glehnile kui ta pojale viimaseks. Nikolai von Glehn suri 7. septembril 1923 Brasiilias kaugel oma armastatud Nõmmest. Nii jäi teostamatuks ka tema viimane soov saada maetud Glehnide rahulasse, “Surnute saartele” oma abikaasa Caroline Henriette Marie kõrvale.

Foto: AM F 21030