KAHE PEAGA LOHE

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Nikolai von Glehn uskus, et terve inimene magab ööpäeva jooksul vaid 3 tundi. Nii töötas ta väsimatult erinevate projektide kallal hilisõhtuni, kuni väsis ja heitis puhkama, et varahommikul taas pooleli jäänud töödega jätkata. Glehni lossi pargi kesksel asuvale lagendikule ehitas ta kaks kummalist skulptuuri. Neist suurem, sarvilist vägilast kujutav kuju on rahvasuus tuntud kui Kalevipoeg. Peale kivist vägilase valmimist tekkist selle lähedusse aga hiiglaslikku sisalikku meenutav kuju. Rahvasuus kutsutakse skulptuuri Glehni krokodilliks, kuid mõisahärra enda nägemuse järgi oli tegemist hoopis saksa mütoloogiast pärit müütilise lohega, kes vägilast selja tagant luurab. Ilmselt valmis lohe kuju 1908. aastal.

Erinevalt Kalevipojast Nikolai von Glehn lohe ise ehitanud, vaid lasi selle ühel vene inseneril oma jooniste ja kavandite järgi teostada. Seetõttu pole see hiiglaslik roomaja ka nii viimistletud kui sarviline nuiaga vägilane. Samas on mõlema ehitamisel kasutatud Glehni hoonetele niivõrd omast materjali - murtud raudkivi. Sarnaselt Kalevipoja kujuga, ei kulgenud ka lohe ehitamine viperusteta - lohe pea oli keha jaoks liiga raske ja murdus selle küljest lahti. Glehn ei lasknud ennast sellest heidutada. Kui uus ja kergem pea valmis sai, maeti vana pea lohe kõrvale maa sisse. Maa seest taeva poole sirutuvad laialt avatud lõuad on 1930ndate fotodel veel kenasti näha. Hilisematel aastatel see kadus ning vaid kühm maapinnal reetis kunagise pea võimalikku asukohta.

Umbes kümmekond aastat tagasi otsustasid Nõmme Koduloohuviliste Koja liikmed vana legendi kontrollida, lõid labidad maa sisse ja ennäe! - leidsidki terve lohe pea koos alalõua sellel olevate hammaste ja punetava keelega. Aktsiooni käigus taastati lohe lahtimurdunud ülemine lõug, mis aga tänaseks on jälle lõhutud. Praegu on Glehni lohe esimene pea maastikul vaid aimatav küngas. Ilmselt tuleb pea väljakaevamise ja taastamise aktsiooni uuesti korrata.

Foto: EFA.330.0.62613