HINNATUD PUMMELDAMISE JA PUHKAMISE KOHT

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Jälgimäe mõisas sündinud Nikolai von Glehni väsimatu töö viljana sündis Nõmmele linnataoline asula. Siia rajati raudteejaam, mitu suvilate ja ka elumajade piirkonda, väiketööstus, erinevaid ettevõtteid, ravilaid, restorane, koole ja isegi ka pritsimaja. Hoolimata paljudest tagasilöökidest nii Glehni eluajal kui ka hiljem, on Mustamäe nõlval tänaseni säilinud mitmeid tema algatusel rajatud ehitisi.

Juba 19. sajandi keskpaigast hakkasid tallinlased korraldama väljasõite Sinistele mägedele. Blaue Berge - nii kutsuti tol ajal praeguse Nõmme linnaosa serval asuvat ja Tallinna vanalinna poolt nähtavat mäenõlva. Linnast vaadates tundus see mägi sinisena, mõnikord isegi mustjana. Siinse piirkonna arengus toimus suur pööre seoses Paldiski-Tallinn-Peterburi rongiliini avamisega 1870. aastal. Peagi tekkis ka Nõmmele peatus ning piirkond muutus Tallinnast pärit suvitajate seas populaarseks väljasõidukohaks.

Nõmme loodulikult kaunis keskkond äratas Tallinnlaste tähelepanu ja 20. sajandi alguseks oli Nõmmest saanud armastatud vabaaja veetmise ja peopidamise koht. Suurte pühade ajal käis siin pidutsemas tuhandeid inimesi. Näiteks sõitis 1899. aasta Nelipühal Nõmmele kokku 11 000 külastajat. Tolleaegne raudtee ei suutnud reisijate hulga kiire kasvuga enam ammugi sammu pidada. Üheks siinseks vaatamisväärsuseks oli Nikolai von Glehni rajatud Kõrgepea mõis ja selle park lillepeenarde, kummaliste kujude ning palmimajaga, mida sai raha eest külastamas käia. Siin oli midagi hoopist teist ja ilusamat, kui tolmuses Tallinnas või selle lähiümbruses.

Lisaks paruni rajatud mõisale ja pargile olid Nõmmele sõitnud puhkajatele olulised ka ravilad ja kõrtsid. Esimese vannimaja nagu tollal vesiravilaid nimetati rajas Nikolai von Glehn juba 1894. aastal. Mõni aeg hiljem avas oma esimese sanatooriumi Nõmmel ka Wilhelm Volkmann, kes lisaks turbamuda-, väävli-, süsihappe-, auru-, merevee- ja liivavanniprotseduuridele hakkas pakkuma ka lõõgastavat massaaži, kehavirgutavat ravivõimlemist, särtsakat elektriravi ja ihu soojendavat kõrgustikupäikest.

Lisaks raviasutustele oli Nõmme ka kõrgelt hinnatud peopidamise kohaks. Õhtuti käidi Nõmme mäe nõlval pikniku pidamas - siit avanes kaunis vaade kauguses asuvale Tallinnale. Mändidega kaetud nõlvast vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel kihas aga elu. Nõmme keskuses pummeldati kahes vastastikku asuvas kõrtsis, tänavatel üürgasid leierkastid ja inimesed vaatasid kõlakodades toimuvaid etteasteid. Nõmmel meelelahutusasutustes leidus valikut igale maitsele ja rahakotile.

Foto: TLA.1465.1.4762