GLEHNID KOLIVAD NÕMMELE

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

1866. aasta kevadel sõlmis kahekümne viie aastane Nikolai von Glehn abielu endast kuus aastat noorema Caroline Henriette Marie von Bergiga. Samal päeval allkirjastas mees aga veel ühe olulise lepingu. Selleks oli tema vara lahkunud isa päranduse, Jälgimäe mõisa üleandmisakt. Mõelge vaid, mõis pulmakingituseks!

Põllumajandus noort meest aga ei huvitanud. Karjakasvatuse ja kultuurtaimede viljeluse asemel oli ta Tartu Ülikoolis tudeerinud majandust ning mitmes Saksa ülikoolis end veel meditsiini, arhitektuuri, filosoofia, aianduse aga ka puidulõike valdkonnas täiendanud. Tagasihoidlik puidust isamõis jäi tema rahutule otsivale vaimule kasinaks. Pigem meeldis talle mõelda suurelt. Oma perekonna pikka ja väärikat ajalugu silmas pidades unistas ta hoopis mäeveerul asetsevast keskaegsest rüütlilossist. Mitmeid neist oli ta Saksamaal reisides külastanud ja oma salaplaani haududes lähemalt uurimas käinud.

Kuhu aga üks korralik rüütliloss meie muidu lamedal maastikul küll sobida võiks? Juhtumisi ulatusid isalt päritud Jälgimäe mõisa alad Nõmme liivikute ja Mustamäe järsu mäenõlvani. Glehn oli selle piirkonna poisipõlves risti-rästi läbikõndinud ja ilmselt teadis oma perekonna valduste pinnavorme peast.

Nõmme kanti ei kolinud perekond von Glehn aga kohe. See juhtus alles 1880ndate aastate alguses kui Nikolai ja Henriette poeg, Manfred jõudis teismeikka. Nikolai tegi julge otsuse ja jättis nõrga tervisega poisiohtu noormehe mõisa majandama ning asus ise oma lapsepõlve unistust teostama. Jälgimäe mõisa aladele tekkis nüüd teinegi mõis, mis hakkas kandma Hohenhaupti mõisa nime. Traditsiooniliselt oli kõikidel Eesti mõisatel saksakeelne nimi. Nii ka siin Nõmmel asunud Glehnide kantsil. Eesti keeles tunti seda aga Kõrgepea mõisana. Hohenhaupti nime Glehn ise välja ei mõelnud. Nii kutsuti hoopis alates 14. sajandist ühte Nõmme kõrgeimat küngast, millel asunud üks iseäralik ristikivi.

Glehnide algus Kõrgepea mõisas oli tagasihoidlik. Algselt elati kahekordses Šveitsi taluhoonet meenutav majas, mille taha peremees suure viljapuuaia rajast. Hea oli siin õitsvate õuna- ja ploomipuude all rüütlilossi ehitamise plaane pidada. Peatselt jõudis mees suurte tegudeni, millest lõviosa osa on meil võimalik veel tänagi siin Nõmmel näha. Kuidas Kõrgepea mõis arenes ja milliste tragikoomiliste olukordadega tegusal Nikolai von Glehnil siin aastate jooksul rinda tuli pista, selgub järgneva jalutuskäigu jooksul. Soovime Sulle rõõmsat avastamist!

Foto: AM F 21026