GLEHNI ÜÜRIMAJAD ASUSID MÕISAPARGIS

Muuseumi lehel kuula helifaili SIIT

Lisaks Kõrgepea mõisa majandamisele jagus Nikolai von Glehnil aega ning ideid ka paljude muude valdkondade arendamiseks.

1880ndate lõpus oli Nikolai von Glehn lasknud ühe osa Kõrgepea pargi maa-alast kruntideks jagada. Kirjelduste järgi asus tol ajal seal mändide all või õigemini männimetsa sees väike puumajadega alevik. Need olid Glehni üürisuvilad, mida mõisaperemees oli lasknud ehitada, et puhkuste ajal suvitajatele üürida.

Puud olid kõrged, latvades sahistav tuul meenutas siin harfihelisid. Maapind oli puhas, kuivad männiokkad moodustasid omamoodi vaiba, mis ei lasknud taimedel tärgata ja nii said suvitajad puude vahel rahulikult puhast õhku ja mõnusat männivaigu lõhna nautida. Lisaks kirjeldatakse veel, et suvitajad, kes sel ajal Nõmmel elasid olid lihtsast seisusest ja rääkisid omavahel täiesti omapärast saksa keelt, mida nimetati kadaka-saksa keeleks.

Lõunapoole raudteed, praegusesse Mai tänava piirkonda rajas Glehn 1894. astal ka Nõmme esimese saun–vesiravila ehk vannimaja. Kus pakuti võrdlemisi suurt „menüüd“ soola-, sipelga-, kuuse- ning männikasvuvanne. Vannimaja oli avatud vaid suvekuudel. Samasse Mai ja Põllu tänava piirkonda planeeris Glehn ka Nõmme keskuse ja Raekoja ehitamist.

Kõrvuti saun-vesiravilas pakutavate ravivannidega vajasid nii suvitajad kui ka kohalik elanikkond ka igapäevast tohterdamist. Selle probleemi lahendamiseks palkas Glehn Nõmmele arsti ja andis lisaks noorele doktor parun Maydellile ühe villa suveperioodiks tasuta kasutada.

Et anda kodu ka sellele, keda jumal raskelt karistas ja mõistus ära võttis, et sellel jumalast ja inimestest mahajäetud kodanikul ei tuleks võõrsilt kodu otsida, selleks rajas Glehn ka Nõmmele hullumaja, sest kodu pidi kõigil olema, olgu ta pikameelne või nõdrameelne, olgu ta vallaline või sarviline – nii arvas Nikolai von Glehn. Paruni loodud hullumaja asus praeguse Hiiu staadioni lähedal.

Foto: Nõmme Muuseum