CAROLINE HENRIETTE MARIE VON GLEHN

Muuseumi lehel kuula helifaili siit

Nikolai von Glehni abikaasa, Caroline Henriette Marie von Glehn (1847 - 1896) pärines von Bergide suguvõsast. Tema õde, Leopoldine abiellus Nikolai von Glehni botaanikust vanema venna, Peter von Glehniga. Silmapaistva botaanikuna osales ta Vene Keiserliku Geograafia Seltsi korraldatud ekspeditsioonidel ja töötas oma elu viimastel aastatel Peterburi botaanikaaias.

Nikolai von Glehni armastatud abikaasast, Caroline Henriette Mariest teatakse kahjuks vähe. Küll, aga on teda mainitud, kui tasast naist, kes ei seganud ennast teiste asjadesse, vaid keskendus oma ettevõtmistele. Tema korraldada oli Nikolai von Glehni rajatud Kõrgepea mõisa piimamajandus. Sealne piimakari oli võrdlemisi väike - selle moodustas vaid kümmekond Jälgimäe mõisast kaasa toodud lehma. Nõmmel elanud balti-saksa kirjanik, Peter Zoege von Manteuffel oli naist rongi aknast perroonil seismas silmanud. Ta kirjeldas Caroline Henriette Mariet kui väikest piimanõudest ümbritsetud prouat, keda võis iga päev rongi saabumise ajal perroonil samas kohas kohata. Ju tegeles ta rongiga Nõmmele saabujatele piima müümisega.

Caroline Henriette Mariel ja Nikolail oli kolm last, täiskasvanu ikka jõudsid neist poeg Manfred ja paar aastat noorem tütar Elsbeth. Kolmas poeg, Nikolai elas vaid paari päeva vanuseks.

1896. aasta kevadel tabas Nikolai von Glehni raske hoop. Caroline Henriette Marie suri märtsis vaid neljakümne kaheksa aastasena. Temaga surmaga kaotas Glehn arusaaja eluseltsilise. Perekond von Glehni matusepaik asus tollal veel Keila kirikaias, kuid Nikolai otsustas oma abikaasat sinna mitte matta. Tema haud pidi olema Kõrgepea mõisale lähemalt, just nii, et kallis paik oleks lossi akendest näha. Paraja koha selleks leidis ta lossist nägemiskaugusele Mustamäe nõlva alla rappa, kuhu ta hiljem kujundas romantilise matusepaiga, mida ta ise nimetas Surnute saareks.

Foto: AM F 21031